Mari Kamps

Proovikiviks on talle aga see, kuidas hoida inimesi ja iseennast – tegemist on tal nii palju, et rahulikuks mõtisklemiseks on aega väga raske leida, nagu ta tunnistab.

“Mõtestan oma tööd selliselt, et minu roll on luua töökeskkond, et meeskond saaks anda endast parima lõimumise elluviimisel.”

Doktorikraadiga kunstiajaloolasena on ta kesk- ja varauusaegse kirikukunsti tõeline ekspert, kel jagub erialase töö ja direktori ameti kõrval energiat mitme valdkondliku organisatsiooni juhtimiseks ja üliõpilastele teadmiste jagamiseks.

„Proovikiviks on juhtida muudatusi nii, et kõik jääks terveks ja tunneks ennast nii hästi kui võimalik,” rõhutab ta. Kaili kinnitusel on aja jooksul muutunud raamatukogu visioon tervikuna, tehnoloogia sissetung aga avas ukse täiesti uude maailma.

“Mu töö on palju rohkem administratiivne, kui ma tahaksin. Samas on minu kultuurikorraldajad kõik väga omanäolised, oma käekirja ja ideedega ning arvestavad oma piirkonna soove. Olen alati toeks, kui nad tahavad minu käest midagi küsida, sest minu pilk on võib-olla veidi laiem, kui sealt n-ö oma maja mätta otsast vaadata,” ütleb Saaremaa Kultuuri juht Tiiu Talvist.

Maarja töötab teatris jaanuarist 2008 ehk selle loomisest alates, tehes alguses absoluutselt kõike, mida vaja. Praegusel ametikohal on ta aastast 2019.

Ugala teatri lavastusala juhi Siim Saarseni meeskonda kuuluvad kostüümi- ja grimmiosakond, lavameistrid, metalli- ja puidumeistrid ning kunstnik-dekoraatorid. Kokku 23 inimest.

“Tänu koolitusele on tekkinud tahtmine vaadata organisatsiooni teise pilguga ja mõelda veel sügavamalt, mida me saame tänapäeva inimesele muuseumist kaasa anda,” ütleb Dagmar Ingi.

“Püüan oma inimesi märgata, kiita. Püüan teha nii, et need umbes 50 inimest tunnetaksid, et nad tegutsevad ühe ja sama sihi nimel.”

Lapsena kunstniku elukutseks valmistunud Kadi Polli astus pärast Õismäe Humanitaargümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli ajaloo osakonda, eesmärgiga pühenduda kunstiajaloole. „Ma ei ole oma otsust kahetsenud,“ kinnitab tänane KUMU kunstimuuseumi direktor. Polli tunnistab, et töö on talle hobiks ja seda tõenäoliselt võimaluse tõttu teha äärmiselt mitmekesiseid asju. Kirjutab Mari Kamps.

SA Virumaa Muuseumid juht Viljar Vissel on õnnelik inimene, kuna on terve elu saanud teha tööd, mis talle väga meeldib. Igapäevatöö kõrval on tema elus kindel koht ajaloolistel tapeetidel ja vanal mööblil, kunstiakadeemia tudengitele jagab ta oma teadmisi interjööri ajaloost. „Muuseumis töötamine ei ole hobi, vaid töö,“ rõhutab ta. Küsimusi esitas Mari Kamps.

Tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas seisavad juhid silmitsi enneolematu hulga väljakutsetega. Valdkonna tippjuhid on üksmeelel, et edu võtmeks on paindlikkus, strateegiline mõtlemine ja pidev kohanemine, sest olud muutuvad ülimalt kiiresti.

Aasta 2024 on olnud sügavate muutuste ja teadvustamise aeg, kus peamised õppetunnid koonduvad kolme võtmeteema ümber: juhtimine, paindlikkus ja iseenda mõistmine. Juht ei ole masin, vaid inimene ja et ta toimiks hästi, tuleb hoolitseda nii vaimu kui füüsise eest.

Tuleviku juhtimine on üha keerulisem, kuna tehnoloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud muutused nõuavad juhtidelt uusi oskusi ja paindlikkust. Siin on mõned võtmeteemad, millega juhid peavad 2025. aastal arvestama:

Tootmis- ja inseneeriateenust pakkuv Estanc AS, mis võitis Visionest Institute’i korraldatud tööandja brändikonkursil Unistuste Tööandja 2024 peavõidu, hoiab n-ö lippu kõrgel ka aasta pärast konkurssi. Personalijuht Sherli Taim-Kaurit kinnitas, et tiitel mõjus väga positiivselt ja suurendas motivatsiooni tegeleda asjadega veelgi sisukamalt. Küsimusi esitas Mari Kamps.

Millenniumi ehk Y-generatsiooni põlvkond (sündinud 1980–2000) on suuresti kohal. Koos koroona ja majanduskeskkonna, aga ka geopoliitilise olukorra taustal on viimased viis aastat olnud juhtimisalaselt väga äge ja uutest väljakutsetest pungil periood. Kui vaadata tippjuhi positsioonilt, siis midagi paremat annaks soovida!

Eesti inseneeria- ja tootmisettevõte Estanc tarnib protsessiseadmeid Taani Ørsted’i soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse. Leping on sõlmitud ettevõttega SLB Capture, mille tehnoloogia abil hakatakse vähendama koostootmisjaama kasvuhoonegaaside mahtu, kusjuures kogutud süsinikdioksiid ladustatakse Põhjamerre.

Sõjalised kriisikolded Euroopa regioonis toovad endaga kaasa endiselt keerulisi väljakutseid. Maailm muutub globaalselt ja olles selle osa, mõjutab see poliitiliselt ja majanduslikult ka meie regiooni. Detailsemalt vaadates on suureks proovikiviks toorainehindade jätkuv tõus ja ebastabiilsus põhitoormete saadavuses. Lisaks mõjutavad kakao, või ja koore hindade enneolematu tõus otseselt meie äritulemust. Mina ei ole 30 aasta jooksul sellist järsku hinnatõusu ja -taset näinud.

Enam kui 30 aastat ettevõtjana tegutseva Argo Sauli fookus püsib endiselt puitmajade äril, kuigi elu on veeretanud ta ette suuremaid ja väiksemaid proovikive. „Hakkasin ettevõtjaks, sest minu jaoks on kõige tähtsam vabadus. Ettevõtjana saan otsustada, kellega ma teen koostööd, millal teen ja mida teen,“ rõhutab ta. Ka täna, kui seljataha on jäänud mitmed koondamised ja kaks pankrotti, on ta veendunud oma teekonna õigsuses. Argoga ajas juttu Mari Kamps.

Kristina on eneseväljenduse mentor ja koolitaja, kes on enam kui kümme aastat töötanud kommunikatsiooni ja turunduse valdkonnas. Ta teab, mida tähendab läbipõlemine ja on seetõttu võtnud oma elu ühel perioodil ka aja täiesti maha, et mõelda, kuidas edasi minna.

Kui Kadri Rannala otsis kümmekond aastat tagasi omale tähendusega tööd, jõudis ta Eesti Tervisemuuseumisse. Kuuendat aastat juhiametit pidava energilise naise peas küpseb plaan laieneda üle Eesti, et muuseumi pakutav terviseharidus muutuks kättesaadavaks ka väljaspool pealinna. Kadri Rannalaga ajas juttu Mari Kamps.

Maria Palk (23) on Junior Achievement (JA) Eesti turundusjuht ja Visionest Institute’i juhtide stand-upi „Julgus juhtida. Julgus muutuda. Julgus Eksida“* üks viiest esinejast.

Tänapäeva turbulentses maailmas mängib hakkama saamises olulist rolli vaimu ja füüsise tasakaal. Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevjuht Esper Linnamägi, kes on hommikust õhtuni muusika sees, kuulab vabal ajal meelsasti räppi ning käib jõusaalis rassimas. Lisaks on ta leidnud endas energiat astuda auditooriumi ette koolitajana, sest just niisuguses rollis on ta „Kultuuriliidri“ ja Visionest Institute’i „Dünaamilise juhtimise meistriklassi“ programmis. Esper Linnamäega ajas juttu Mari Kamps.

Visionest Institute andis 17. oktoobril Kiievis stardipaugu pilootprogrammile „Born Global Ukraine“, mille eesmärgiks on arendada uhiuusi ettevõtteid ja aidata neil kiiresti ja tõhusalt jõuda rahvusvahelistele turgudele.

Sakala 3 Teatrimaja kireva taustaga tegevjuht Siim Rõõmussaar väärtustab elukestvat õppimist ning armastab oma tööd hingega teha. Oma praeguseks põhimissiooniks nimetab ta hoone täituvuse tagamist viisil, et sünniks võimalikult palju mitmekesist teatrikunsti. Seda on lihtne öelda, aga milline töö on selle taga? Küsimusi esitas Mari Kamps.

Keerulistel aegadel on suureks abiks juht, kes püüdes hoida üleval meeskonna tuju, jagab kolleegidega ka kõige väiksemat rõõmukildu. Nii tegutseb Laulasmaal asuva Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo, keda paelub väga eriline töökeskkond ja kes peab oluliseks kultuuritöötajate väärtustamist. Küsimusi esitas Mari Kamps.

Arengukoostööprojekt „Ekspordiakadeemia II Ukrainas“ andis väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) oskused ja teadmised, et navigeerida rahvusvahelises kaubanduses. Väljaõppe said ka ekspordikoolitajad, kes läbisid varasemaga võrreldes palju mahukama programmi. Intensiivse õppeperioodi lõpus said rahvusvahelise tunnistuse 21 Ukraina koolitajat ja 116 VKE-d.

Kultuuriministeeriumi ja Visionest Institute’i koostöös toimuv kultuuriasutuste juhtide arenguprogramm „Kultuuriliider“ alustas taas. Tegemist on juba kolmanda sellise kursusega. Eesmärgiks on juhtide igapäevatöö tõhustamine ja tiimide tulemuslikkuse tõstmine, lisaks vaade tulevikku ehk uute juhtide kasvatamine.

California kuberner Gavin Newsom vetostas 29. septembril tehisintellekti (AI) ohutust puudutava seaduseelnõu SB 1047, millele sealsed tehnoloogiahiiud olid avaldanud tugevat vastuseisu. Eelnõu puudutab näiteks OpenAI-d, millele kuulub ChatGPT ja Google’it, mis arendab Geminit.

Ennast eluaegseks õppijaks nimetav Kadri Mägi-Lehtsi kinnitas Visionest Institute’i hooaja avasündmusel Stardipauk!, et õppida tuleb seda, mida antud rollis vaja läheb. Kasuks tuleb, kui õpid ka midagi naljakat ja pöörast, sest elus peab vürtsi olema.

Noor ettevõtja Eliise Lehtsaar tunnistas Visionest Institute’i hooaja avasündmusel Stardipauk!, et võid küll käia erinevatel juhtimiskoolitustel ja lugeda tarku raamatuid, kui parim teadmine tuleb läbi praktika ja reaalse elu. Kõige väärtuslikum ressurss on tema sõnul inimesed tiimis ja sinu ümber. „Nagu paljudel teistel noortel ettevõtjatel, algas minu teekond õpilasfirma tegemisest,“ rääkis ta. „Mulle on kogu aeg meeldinud teha ägedaid, teistmoodi ja mõjukaid asju.“

Sõjast räsitud Ukraina vajab hädasti ekspordi elavdamist. Seega alustas Visionest Institute eelmistel aastatel väga menukaks osutunud „Ekspordiakadeemia“ programmiga, mis on järjekorras kolmas omataoline. Meie suureks rõõmuks äratas see laialdast huvi – registreerunuid on üle 400.

Merike on rahvusvahelise haardega ettevõtte FILTER Groupi personali- ja organisatsioonikultuuri juht. Ta on ka Visionest Institute’i hooaja avaürituse Stardipauk! üks esinejatest. Küsimusi huumori kui juhi ühe tööriista kohta esitas Mari Kamps.

End sariettevõtjaks nimetav Margus Tamm on peamiselt tegutsenud start-up-ettevõtluse või reklaaminduse vallas ja näinud oma elus ilusaid aegu, aga ka palju pisaraid. Müügimehe hingega Margusel jutt jookseb, erinevaid elulisi näiteid kukub otsekui varrukast. Ta peab lugu Odessa huumorist, kuna see on väikese kiiksuga. Margus*kinnitab, et on juhina tegevustes näppupidi sees ja võtab koosolekutel viimasena sõna, sest tahab enne kuulda kolleegide ideid. Margusega ajas juttu Mari Kamps.

Visionest Institute’i Ukraina arengukoostööprojekt „Ekspordi konsultantide meistriklass“ andis uue põlvkonna ekspordikonsultante. Programmile pani aga pitseri sõjategevus Ida- ja Lõuna-Ukrainas, mistõttu töökorraldus oli vaevarikas.

Programm „Ukraina ülesehitamise võimekuse kasvatamine“ jõuab Kiievis kulminatsioonini! Lõpuüritus, kus iga piirkondlik meeskond tutvustab oma väljaarendatud projekti ja tegevusplaani, pakub ka suurepärase võimaluse partnerluste edendamiseks ja aruteludeks rahvusvaheliste sidusrühmadega. Kaasatud osapooled jagavad teavet investeerimisvõimalustest ja Ukraina taastamispüüdluste potentsiaalist.

Visionest Institute korraldas Ukraina arengukoostöö projekti „Ekspordikonsultantide meistriklass“ (Export Consultants Mastery) raames lõputööde kaitsmise ja piduliku lõpuürituse Kiievis kolmapäeval, 22. mail. Lisaks aidati Kiievisse viia kaks konvoiautot.

Eelmisel nädalal toimunud Eesti Inseneride Liidu üldkogul valiti järgmiseks kaheks aastaks uus president, kelleks alates 9. septembrist on Ando Leppiman.

Inission Tallinna mehaanikatehases käivitati kaks miljonit eurot maksnud uhiuued tootmisseadmed, mis aitavad suurendada lehtmetalltoodete tootmisvõimekust 20%. Investeering sisaldab nelja tootmisseadet, mille hulgas on ka Baltikumis ainulaadne robottöökeskus.

President Alar Karis andis 19. märtsil Kadriorus esmakordselt üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore inseneri preemia, mille pälvis mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmisega tegelev Margus Sammelsaar.

Directori märtsikuu veebiseminari teemaks oli „Tehnoloogia roll juhtimises“. Panelistid olid Elisa Eesti tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor Marika-My Laid ja Akkadiani strateegia ja äriarenduse suuna juht Kati Vabi. Modereeris Anu-Mall Naarits. Toomas Polli Toomas Polli on Elisa Eesti ASi tehnoloogiaüksuse juht ja juhatuse liige. Ta on lõpetanud EBSi IT-juhtimise […]

Eesti Inseneride Liidult (EIL) aasta tehnikaüliõpilase 2023 aunimetuse pälvinud Brenda Pent unistas teismelisena kirurgi elukutsest, õnneks aga plaan muutus ja nüüd on temast saanud energeetika tuline poolehoidja ning inseneri elukutsega seotud vanade stereotüüpide lõhkuja. Kirjutab Mari Kamps.

Viimasel ajal on meedias korduvalt tähelepanu juhitud murettekitavale tõsiasjale, et inseneride põud Eestis on jõudmas kriitilise piirini. Sellises olukorras ei saa ühtki tehnikahuvilist tulevikutalenti raisku lasta. Sellest, kuidas toetada gümnaasiumiõpilase tehnikahuvi ja millest panna talle kokku praktiline tööriistakast esimesteks katsetusteks elektroonika vallas, räägib Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vilistlane ja mitmekülgse töökogemusega elektroonikainsener Indrek Keskküla.

Jaapani firma Tsubame on valmis saanud hiigelroboti, mille sisse saab inimene ronida ja seda juhtida samamoodi, nagu ulmefilmis „Avatar“ või filmitrioloogias „Matrix“: hiiglaslik robot liigub jalgade küljes olevatel väikestel ratastel. Inimene saab selle hiiglaslikke kämblaid masina sees olevast kokpitist ise juhtida.

Tallinna Tehnikaülikool panustab teadlaste järelkasvu ja annab rahvusvaheliste olümpiaadide medalistidele, kes tulevad tehnikaülikooli õppima, stipendiumid kogu bakalaureuseõppe perioodiks.

Elektriautode puhul kurdetakse nende väiksema läbisõidu üle ühe „tankimise” ehk aku täislaadimisega. Müncheni tehnikaülikooli (Technische Universität München, TU München, TUM) tudengid kummutasid selle müüdi uue mudeliga, mis on eriti ökonoomne.

Eesti väikeettevõtjast mööblitootja on digitaliseerimise küpsusastmelt Saksamaa tootmisettevõtetega võrreldes heal tasemel, selgub Tartu Ülikooli Narva kolledžis hiljuti kaitstud lõputööst. Raul Sõmeri lõputööd „Eritellimusmööblit tootva ettevõtte Sisustuskoda OÜ Tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamine“ juhendas PhD Harald Kitzmann (Tartu Ülikooli Narva kolledži ettevõtluse nooremlektor).

Tallinna Tehnikaülikooli FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased töötasid välja energiavoogude juhtimise platvormi, mis võimaldab juhtida energiaressursse ja seadmeid nii, nagu on konkreetses asukohas vaja. Lisaks tagab avatud juhtsüsteem paindlikkuse, võimaldades reageerida kriisidele muutlikus keskkonnas kiirelt. TalTechi mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühma vanemteaduri Tarmo Korõtko sõnul lahendab platvorm tänase ebamõistliku olukorra. „Kujutage ette, et teil on ainult […]

Märkmeid veebiseminarilt „Tehisintellekt – tulevikutehnoloogia, mis kujundab maailma“ I osa Tehisintellekt (ingl artificial intelligence, AI) aitab ja toetab, kuid inimene ei kao tema kõrvalt vähemalt tänase seisuga küll kuhugi. Milles ikkagi on kratt tubli ja kas teda peab pidevalt juurde õpetama? Olga Peresild (Essence Mediacom tegevjuht) kinnitab, et AI aitab vastu võtta ratsionaalseid otsuseid seal, […]

Märkmeid veebiseminarilt „Tehisintellekt – tulevikutehnoloogia, mis kujundab maailma“ II osa Ulme- ja õudusfilmides nähtud kratid, kes hakkavad ööpimeduses ootamatult toimetama ja teevad sageli ka fataalsete tagajärgedeni viivaid tegusid, reaalsusega kokku ei lähe. Oma domeeni sees toimetav kitsas mudel toimetabki üksnes kitsastes piirides. „Hirme tuleks maha võtta, sest tegelikult on tehisintellekt tööriist, mis tuleb meile appi […]

Märkmeid veebiseminarilt „Tehisintellekt – tulevikutehnoloogia, mis kujundab maailma“ III osa Elisa Eesti ja Essence Mediacom kasutavad tehisintellekti igapäevaselt juba päris mitu aastat, R8 Technologies arendab ja täiustab tehisintellekt Jennyt alates 2017. aastast. Täna saab nende kogemuste pealt rääkida õppimiskohtadest AI kasutamisel ja sellest, mida nad teeks teisiti, kui peaks alustama uuesti. „Protsessi tuleks kohe kaasata […]

ÜRO korraldab New Yorgis veeteemalise konverentsi ja seda esimest korda viimase ca 50 aasta jooksul. Suurürituse eestvedajateks on Holland ja Tadžikistan. Inimtegevus on rikkunud veeringlust ja kliimamuutus muudab probleemi veelgi teravamaks. Veekonverents toimub 22.-24. märtsil põhitähelepanuga globaalsel veekriisil, mis on jäänud justkui muude teemade varju. Veevarude kasutamise kohta pole rahvusvahelisi leppeid sõlmitud ja ÜRO […]

Eesti Inseneride Liidult (EIL) aasta tehnikaüliõpilase 2022 tiitli pälvinud Artur Lavrov (23) on mitmekülgsete huvidega noor mees, kes hakkas juba 3-aastaselt LEGO klotsidega mängides esitama küsimusi, uurima probleeme ning leidma neile lahendusi. „Just sellega tegelevadki ju insenerid – leiavad probleemidele lahendused ning tänu teadustööle leiutavad uut ja põnevat,“ räägib kevadel bakalaureusetööd kaitsma hakkav Artur. Küsimusi […]

Inimesed on kiire elutempo tõttu valmis tellima üha enam teenuseid väljast. Kui eraisiku jaoks on elurütmi muutus omamoodi proovikiviks, siis teenusepakkujale tähendab see tõelist katsumust. Eesti ühe suurima restoraniketi Poke Bowl & MEZE omanik ja juht Mikk Rajaver tunnistab, et näeb digitaliseerimises suurt potentsiaali ja ootab väga restoraniärisse sobivaid insenerilahendusi. Tervislik ja mitmekesine (Foto: erakogu) […]

Skeleton Technologiese kommertsdirektori ja juhatuse liikme Ants Villi (33) haridustee ja karjäär on siiruviiruline, läbiva teemana kerkib esile energiasääst ja roheline mõtlemine ning soov maailma paremaks muuta. Kuidas on aga võimalik humanitaarsest Tallinna Prantsuse Lütseumist jõuda superkondensaatoreid valmistava ettevõtte tootearendust, tootmist ja müügitiime juhtima? Küsimusi esitas ja vastused kirjutas üles Mari Kamps. „Lütseumis õppides, lõpetasin […]

Eesti geoloogid ja mereteadlased viisid koolinoored Paldiskis pankrannikule maapõue ja merepõhja avastusretkele, kus uuriti mitmesaja miljoni aasta vanustesse kivimitesse salvestunud elu ja rannikuprotsesside arengut ning kuidas need on olulised meie tuleviku-Maa kujundamisel. „Soovisime noortele otse looduses näidata, kuidas meie Maa kui terviku käsitlemine on pidevas arengus ning kuidas on Maa erinevad sfäärid üksteisega seotud,” selgitas […]

Solaride, mis sai alguse soovist ehitada võistluskõlbulik päikeseauto ja selle talendiprogramm Solaride Akadeemia, tõmbavad ligi noori, kes on valmis tegema asju, mida ei ole varem tehtud. Samas ragistatakse ajusid inseneri elukutse maine tõstmisel, kuna vana kinnistunud arusaam ei ühti selle elukutse olemusega juba ammu. Kirjutab Mari Kamps. Päikeseautosid on MM-võistluste jaoks ehitatud Euroopas ja ka […]

Aasta betoonehitis 2021 on Tallinna sadama kruiisiterminal, selgus 30. märtsil korraldatud Betoonipäeval. Lisaks jagati välja mitu eriauhinda. Kruiisiterminal asub Tallinnas Logi 4/2. Selle arhitektuurse osa autor on Salto AB OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste). Konstruktor on Sweco Projekt AS, ehituse peatöövõtja YIT Eesti […]

Elus juhtub sageli, et innovaatiline idee või leiutis sünnib isiklikust vajadusest, nii juhtus see ka Peeter Puppartiga, kelle perefirma müüs Euroopa poekettidele põllumajandustooteid. Ta märkas, et suured kliendid nõudsid arvetele pikki maksetähtaegu, ent pangad keeldusid neid rahastamast. Summad olid kas pankade jaoks liiga väiksed või asus tarnija lihtsalt „vales“ riigis. See tõi päevavalgele tõsise probleemi: […]

Aastakümneid tagasi oli ettevõtete põhieesmärk teenida omanikele kasumit, tänapäeval tuleb mõelda roheliselt ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, kohaneda tarbijate ootustega ja muutuda jätkusuutlikumaks. Millise kannapöörde teeb aastaid miljonitele terviseprobleeme põhjustanud tubakatööstus ja missuguseid väljakutseid see esitab, räägib Philip Morris International Eesti juht Kai Tammist. Suitsetamine on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2019. aasta terviseraporti […]

Eesti Inseneride Liidult aasta insener 2021 tiitli pälvinud Argo Rosina sõnul iseloomustab head inseneri täpsus, pühendumus ja suure pildi nägemise oskus. Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaan julgeb samas kinnitada, et inseneri elukutse on meil alahinnatud ja paljude jaoks märkamatu, ka rakendusteaduste väärtustamisel on kõvasti arenguruumi. Küsimusi esitas Mari Kamps. Eesti Inseneride Liidu (EIL) president Leo Rummel ütles […]

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Mõdriku õppekeskuse uhiuue sotsiaaltöö ja heaolutehnoloogiate labori, mis on Eestis esimene omataoline, märksõnad on robotid ja innovaatilised tehnoloogiad. „Massaažitool, valgusteraapia, vibroakustika, unerobot ja sotsiaalsete suhete edendamiseks mõeldud robot Pepper, kes mängib, vestleb ja õpetab võimlema,“ loetles TTK sotsiaaltöö õppekava juht Helen Kool vahendeid, millega on võimalik toetada eakate füüsilist ja vaimset tervist […]

Aasta tehnikaüliõpilase 2021 tiitli saanud Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Karolina Kudelina (24) on kolmandat põlve insener, kelle erialavalikul sai otsustavaks elektriinsenerist isa eeskuju. Lisaks teadustööle ja üliõpilaste juhendamisele korraldab ta töötubasid, juhib teadusorganisatsiooni IEEE Naised inseneerias Eesti sektsiooni ja on Noore Inseneri Programmi koolitaja. Aga see pole veel kõik. Kuigi ööpäeva mahub tervelt 24 tundi, võiks […]

Panelistid olid Sandra Sooläte (Starship Technologies, ärijuht), Kristo Timberg (Chemi-Pharm AS, tegevjuht) ja Kristjan Lind (Bikeep, tegevjuht ja üks asutajaid). Moderaator oli Anu-Mall Naarits. „Võõrsõnade leksikoni“ (2012) järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine. Innovatsioon kui elu osa Sandra: Innovatsioon ongi meie n-ö tuum – me loome täiesti […]

Nutikate ülekäiguradade tootja Bercman Technologies on saanud jala ukse vahele mitmes Euroopa riigis ja toob peagi turule lisafunktsiooniga uue põlvkonna ülekäiguraja. „Oleme aga juba praegu valmis tulevikuks, sest kaugel ei ole aeg, kus autod ja taristu hakkavad omavahel suhtlema,“ kinnitab Bercmani asutaja ja juht Mart Suurkask. Inseneeria küsib, Suurkask vastab. Kuidas Bercman sündis ja milline […]

Eesti ettevõtja Randy Padar (23) tuli turule maainvesteeringute platvormiga LandEx, mis võimaldab investeerida põllu- ja metsamaasse ka kümnest eurost alustades. Tänaseks on platvormil üle 700 kasutaja, kes on investeerinud üle 60 000 euro. Investeerimine on viimastel aastatel muutunud Eestis ülipopulaarseks, ent vaatamata suurele tootlikkusele on põllu- ja metsamaasse investeerimine jäänud jaeinvestoritele kättesaamatuks. Maa leidmine, hindamine […]

Eleporti tehnoloogiajuht Rain Neemlaid (28) võrdleb elektriautot akupangaga, olles veendunud, et elektriauto võib elektri ja tarkvara ühendamise abil omanikule tulevikus tulu tuua. Taanis mehhatroonikuks õppinud noor juht tunnistab, et Eleportis motiveerib teda võimalus teha ägedat asja, mis on kasulik kogu ühiskonnale. Kirjutab Mari Kamps. Tallinna 21. Koolis õppinud Rainile meeldisid peaaegu kõik ained, välja arvatud […]

Eesti Inseneride Liit (EIL) kuulutab välja konkursi „Aasta insener ja aasta tehnikaüliõpilane 2021“. Nominendid tuleb esitada koos haridus- ja töökäigu kirjelduse/CV ja kandidaadi sobivust põhjendava kaaskirjaga või täidetud vormiga e-postiaadressil konkurss@insener.ee hiljemalt 19. novembriks 2021. Kui tead kedagi, kes väärib esiletõstmist, anna temast teada! Näitame ühiselt, et meie seas on nutikaid insenere ja tublisid tehnikatudengeid […]

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid välja konkursi „Aasta betoonehitis 2021”. Tööde esitamise tähtaeg on 3. detsember 2021. Võistluse eesmärk on tõsta kodumaise ehitusmaterjali mainet ja aidata kaasa betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule. „Eesti ehitusmaastikul käib vilgas tegevus ning sellel aastal valmib hulgaliselt vajalikke ehitisi,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. „Ootame […]

Kaitsetööstus on valdkond, kus pelgalt oma riigi sees tegutsedes pole võimalik lõpuni edukas olla ja nii on võtmesõnadeks rahvusvaheline võrgustumine ja välissuhted. Kirjutas Inseneeria tegevtoimetaja Mari Kamps. Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL) juhatuse esimehe Kuldar Väärsi kinnitusel on meie ettevõtetel võimalik leida koostööpartnereid ja turustusvõimalusi eelkõige rahvusvahelise võrgustiku kaudu. „Oleme juba sõlminud koostöömemorandumid Soome, Läti, Leedu, […]

Paljudel eestlastel on tekkinud huvi paigaldada omale koju päikesepaneelid, kuna eelmisel aastal tegi elektri hind enneolematu hüppe, kerkides lausa 2,6-kordseks. Kui tasuv on üks päikesesüsteem ja millised on selle rajamise tehnilised nüansid? Valdkonna põhitõed vaatab üle ja kirjutab lahti Adam Erki Enok*. Maailmas on vähe asju, milles inimesed suudavad loodust edestada. Üks selline on päikeseenergia, […]