Kas sa tunned end turvaliselt?

Katri Delimoge kirjutab seekord sellest, kuidas eduka ettevõtte tegevusvalemisse on psühholoogiline turvalisus sisse kootud ja kuidas juhid käituvad, et seda tagada.

„Ta tuli ja tegi esitluse oma uue „geniaalse“ idee kohta, ise uhkusest pakatamas. Aga sa tead ju mind: ma ütlesin talle otse näkku, et see on täielik jama. Ikka täislollus lausa, ma ei saanud isegi naeru pidama! Ja tema?! Lasi oma kraanid valla ja jooksis ruumist välja. Nagu lasteaed! Kas ma pean siis enne ausa arvamuse ütlemist inimesed mullikilesse pakkima?!” ventileerib üks juht tooteesitluse järel.

Psühholoogiline turvalisus – mis ja miks?

Töökeskkonnad ja inimesed on erinevad. Küll aga ühendab kõiki edukaid organisatsioone üks ülioluline aspekt – töökeskkond, mis pakub nii psühholoogilist kui ka füüsilist turvatunnet. Koht, kus me saame hirmuvabalt olla meie ise kogu oma eheduses ja imelisuses. Ja niisuguse keskkonna tulemiks on pikk nimekiri igasugu suurepäraseid asju: töötajate suurem rahulolutunne, kaasatus, produktiivsus, motiveeritus, loovus, innovaatilisus, avatus, kasv, toimiv infovoog ja suurepärane töösooritus. Just niimoodi saabki turvaliselt eduelamust luua ja päriselt ka igal tasandil edukas olla.

Psühholoogiline turvalisus on jagatud uskumus, et esitatud ideede, küsimuste, murede ja vigade tegemise eest ei karistata ega alandata.

Amy Edmonson, Harvard Business Schooli professor

Kuidas tööl turvalist keskkonda luua?

• Haavatavus on tugevus ja eksimine on inimlik

Kui see, et eesmärk pole olla täiuslik, vaid anda endast parim, on selgelt kommunikeeritud ja nii igapäevaselt ka toimetatakse, siis on see hea alus loomaks keskkonda, kus inimesed tunnevad end mugavalt. Keskkonda, kus inimesed jagavad edulugusid ja julgevad rääkida ka ämbritest. Mida me nendest viimastest õpime? Kuidas need toetavad meid, et oleksime veelgi uuenduslikumad? Millisel moel me saame ise nende abil kasvades toetada teiste kasvu? Ka juhil on oluline olla eeskujuks oma eksimuste avalikul tunnistamisel ja asjakohaste õppetundide jagamisel. Ja kui sa pole liidrina suutnud alati parimal moel psühholoogiliselt turvalist keskkonda tagada, siis vabanda ja ütle, et püüad paremini. Ning siis püüa ka!

• Ole uudishimulik ja kuula

Ole alati avatud meelega, huvitu ümbritsevast ja suhtu kaalutletult võimalikesse väljakutsetesse. Tõepoolest, julge hundi rind on rasvane, aga tark hunt on tubli kalkuleeritud riskide võtja, seega kuula ka teiste mõtteid enne lõpliku otsuse tegemist. Ja lisaks sellele küsi aktiivselt nende arvamusi ja uuri, mis mõttekäik on selle taga. Sellise mõtteviisi viljelemine annab võimaluse üheskoos tiimiga sel teekonnal pidevalt areneda ja õppida (ka üksteiselt) ning hea baasi ka selleks, et üheks või teiseks olukorraks veelgi paremini valmistuda.

• Reageeri konstruktiivselt ja andesta

Täiesti inimlik on olla pettunud, kui asjad ei lähe alati nii, nagu soovisid. Aga ära lase sel tundel domineerida nii, et meeskond tardub ja ei suuda enam keskenduda lahenduste leidmisele. Pea meeles, et mitte kellelegi ei meeldi eksida ja keegi ei tee seda ju ka meelega, nii et ole oma mõtteviisiga lahendustele orienteeritud ja toeta kasvu. Kui vigade tegemine on järjepidev nähtus, siis juhina on sinu kohustus mõista, miks need tekivad ja kuidas neid vähendada. Psühholoogilist turvalisust ei hävita mitte miski kiiremini kui (emotsionaalselt) negatiivne reageering eksimusele. Konstruktiivne lähenemine keskendub sellele, et viga sai tuvastatud, seda saab lahendada ja sellest on kahtlemata võimalik väärtuslik õppetund saada. Psühholoogiliselt turvalise keskkonna alustalaks on võtta ära hirm vigade tegemise eest ja olla nende suhtes mõistev ning andestav.

• Küsi ja anna tagasisidet

Tihtipeale tunneb juht, et ainult tema on see, kes peab tagasisidet andma. Aga sama oluline kui tagasiside andmine on ka selle saamine. Võta aega ja küsi teistelt, kuidas sa nende arvates oma tööga hakkama saad. Kas sa oled suutnud luua keskkonna, kus inimesed suudavad ja tahavad päriselt ka tähtsaid asju korda saata? Kui liider on avatud ja uudishimulik, et saada tagasisidet oma käitumise ja tegevuse kohta, siis tekitab see omakorda heas mõttes lumepalliefekti organisatsioonikultuuris üldiselt.

• Suhtu küsimustesse ja halbadesse uudistesse avatud meelega

Kas sa tunned, et sulle julgetakse küsimusi esitada või sulle oma (ka teistsugust) arvamust avaldada? See on tähtis, sest niisugune keskkond viitab selgelt suuremale kaasatusele, soovile võtta enam vastutust ja uuenduslikkusele (sest nõmedaid mõtteid pole ju olemas, eks ole!). Tunnusta juhina sellist käitumist avalikult ning täna oma inimesi avatuse ja aususe eest, mis kõik aitavad igal tasandil edukusele kaasa. Olgu tegu siis ülilennukate ideede või ebameeldivate uudistega – ole nende eest tänulik ja näita seda ka välja. Õpitakse ju ikka küsimusi esitades ja mõtteid jagades!

***

Tänases maailmas ei oota inimene elult enam seda, et ta saaks lihtsalt tööd teha. Ta soovib, et tema tegevusel oleks tähendus; et ta oleks väärtustatud ja, mis peamine, ta tahab tunda ennast turvaliselt iseendana. Igal tasandil turvalisuse tekitamine töökeskkonnas ongi selle kõige aluseks, et kasvava produktiivsuse ja rahulolu abil õitseks ka äriõnn. Me ei saa küll kõike maailmas toimuvat turvalisuse haardesse mässida, aga töömaailmas on meil see võimalus olemas!