Anne Ruussaar

Eesti kultuuriloos on leival kaua olnud tähtis roll, sellest rääkides on meie esivanemad silmas pidanud ka leivakõrvast ehk muudki, mis toidulauale kuulus. Leivateenimine tähendas laiemalt hoopis tööl käimist, leivateenija oli aga perekonna ülalpidaja. Küllap seetõttu oli suhtumine leivasse eriliselt lugupidav ja aupaklik, seotud ebausu ning paljude kommete ja rituaalidega. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Eestlaste tuntud ütlus – raha nagu raba – iseloomustab jõukust. Võrdlus rabaga ei ole kindlasti juhuslik, sest soode ja rabadega on kaetud koguni viiendik siinsetest aladest. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Paberit hakati Eestis valmistama juba kolmsada aastat tagasi. Pika tööstustraditsiooni põhjuseks ei olnud siiski eestlaste varajane lugemisnälg, vaid odav ja lihtsasti kättesaadav tooraine – majapidamistes ülejäänud linase riide kaltsud, mida talumehed väikese tasu eest vesiveskitesse kokku vedasid. Seega paberitootmisele pani aluse ökonoomne rämpstekstiili taaskasutamine. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Iga aasta veebruaris, veidi enne vabariigi sünnipäeva, annab president üle riiklikud teenetemärgid „neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks“, on kirjas presidendi internetilehel. Ettepaneku konkreetsete inimeste tunnustamiseks riikliku teenetemärgiga võivad teha nii asutused, organisatsioonid kui üksikisikud. Märkide valmistajana on ajalukku läinud Roman Tavasti legendaarne ettevõte. Kirjutab Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Elektrit loodusnähtusena tunti juba tuhandeid aastaid, nõudmine võimsa energiaallika järele saabus aga alles 19. sajandi teisel poolel koos tööstuse tormilise arenguga, kui tekkis vajadus käivitada masinaid, edastada sõnumeid ning valgustada tootmisruume ja linnatänavaid. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Põlevkivi on Eesti maapõue üks suurimatest rikkustest, kuigi selle kasutamine on kaasa toonud suuri keskkonnakahjustusi. Täpset definitsiooni põlevkivil ei ole, üldistatult on see musta või pruuni värvi settekivim, milles on sedavõrd palju kerogeeni ehk vetikate ja bakterite lagunemisel moodustunud orgaanilist ainet, et see põleb. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Mõiste telefon on kombinatsioon kreekakeelsetest sõnadest kauge (tēle) ja hääl (phōnē). Võimaluse eest kuulda kaugel asuva kõneleja häält tuleb aga tänada kurte, sest just nende kõnelema õpetamiseks proovis Šoti insener Alexander Graham Bell (1847–1922) luua seadet, mis viis ta 1876. aastal pooljuhuslikult avastuseni, kuidas häält kuuljalt kuuljale kaugusest vahendada. See õnnelik avastus osutus nii murranguliseks, […]

Isekõnelev ja -musitseeriv kast jõudis eestlaste majapidamistesse veidi pärast oma riigi sündi. Moodsasse imemasinasse, mis rääkis kauge ilma uudistest ja laulis kauneid meloodiaid, kiindusid peagi nii lapsed, täiskasvanud kui vanem põlvkond. Vahel kippus töögi soiku jääma, kui massiivne kast mõnd kaasakiskuvat laulu esitas või põnevat lugu jutustas. Nii sai tark seadeldis külge pisut kerglase pitseri. […]

Omariikluse periood oli Eesti Vabariigi liikluses murranguline ja paljud senised stereotüübid muutusid jäädavalt. Varasemalt hirmu ja elevust külvanud mootorsõidukid tõrjusid paarikümne aasta jooksul linnasüdametest välja seal seni võidutsenud hobuvankrid. Maakohtades jäid iseliikurid arvukuselt veoloomadele endiselt alla, kuid nüüd ei tekitanud autod enam üllatust või paanikat, vaid kujunesid maantee- ja tänavapildi loomulikuks osaks. Kirjutab Eesti ajaloomuuseumi […]

Sajand tagasi oli auto kõike muud kui tavaline tarbeese ja seda muretsedes ei mõeldud esmajoones kindlasti, kuidas jõuda kiiremini kohale, väiksemale ajakulule või suuremale mugavustundele. Auto oli staatuse sümbol, viidates omaniku kuulumisele väga rikaste hulka. Uhke limusiini rahakal ostjal ei olnud endal tihti sõidulubagi ja rooli keerama palgati väljaõppinud autojuht. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne […]

Sakslase Karl von Draisi veidi enam kui kakssada aastat tagasi konstrueeritud jooksumasin velocipede, mis ladina keelest tuletatult tähendab kiireid jalgu, ei saanud populaarseks üleöö. Kohmakas kaherattaline sõiduk oli tehtud puidust ja kaalus umbes 23 kilo ning sel polnud ei pedaale, pidureid ega rehve. Ometi oli masinaga võimalik kordades kiiremini edasi liikuda, kui niisama joostes. Kirjutab […]

Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus Berg tundis võrdväärselt põllukultuuride parandamisega huvi ka tõuloomade aretuse vastu, lähtudes taas ökonoomsusest ehk siis proovides oma karja produktiivsust tõsta. Tundes hästi taimekasvatust, hakkas ta ühena esimestest tegelema söödataimede viljelusega ja jälgima loomade täpset toitmisrežiimi. Eriti oluliseks pidas ta veiste söödasedeli koostamist, kuna oli veendunud, et sellest sõltub liha ja […]

Sangaste punastest tellistest loss on Eesti üks uhkemaid ja omanäolisemaid mõisahooneid, erinedes teistest romantiliste tornide, arvukate akende ning keeruka ruumilahenduse poolest. Erinev oli ka lossi ehitada lasknud krahv Friedrich Georg Magnus Berg, kes hakkas vanamoelise elunautlemise asemel moderniseerima mõisamajandust. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. Bergi tuntumaks saavutuseks oli kindlasti pikaajaliste rukkiristamiste tulemusel sündinud külmakindlam sort […]

Legendaarses Johannes Lorupi klaasivabrikus 1930. aastate teisel poolel kunstnikuna töötanud Agnes Ney-Steinberg on meie klaasitööstuse ja -kujunduse ajalukku jätnud särava jälje. Metallikunstniku haridusega disainer loobus ilutsevatest lille- ja viinamarjamustritest, seades esiplaanile läbipaistva alusmaterjali. Nõtked figuurid ja stiliseeritud ornamendid kooskõlas funktsioonist lähtuvate vormidega, andisid õrnadele tarbenõudele uue väärtuse ja muutsid nii mõnegi neist kunstiteoseks. Kirjutab ajaloomuuseumi […]

Johannes Lorupi Klaasivabrikule tõelise tähelennu toonud kristallklaasi valmistamiseks algasid ettevalmistused 1936. aastal, mil Saksamaalt osteti sisse kallis tehnoloogia ja Soome tuntud klaasitööstustest meelitati kõrgete palkadega tööle parimad spetsialistid. Kristalliosakond avati 1937. aasta kevadel ning vaatamata tehnoloogia keerukusele, oli selle areng kiire ja uskumatult edukas. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. Vabriku oluliseks tuluallikaks kujunes lisaks kristallesemetele […]

Klaasitootmine on meie pikima ajalooga tööstusharu. Läbi nelja sajandi on seda tundlikku ja keerulise tehnoloogiaga materjali valmistatud peaaegu kõigis Eestimaa nurkades. Klaasi tootmine algas juba 1628. aastal Hiiumaal Hüti klaasikojas, kuid pudelite ja aknaklaasi vajadus suurenes aastatega sedavõrd, et 19. sajandil esimesel poolel kerkis klaasivalmistamine mõneks ajaks meie suurimaks tööstusharuks, edestades võimsuselt isegi tekstiiliettevõtteid. Pikkadele […]

Eesti iseseisvumisele järgnenud aastad kujunesid meie linatööstusele erakordselt edukateks. Kuna sõjast räsitud Euroopa riikide tekstiilivabrikud vaevlesid toorainepuuduses, kasvas kvaliteetse linakiu väärtus hüppeliselt, kergitades kiiresti kokkuostuhindu. Suurenenud nõudlus välisturgudel hoogustas 1920. aastate alguses siinset linakasvatamist ja -töötlemist niivõrd märgatavalt, et see kujunes „vastsündinud“ rahvusriigi olulisimaks väljaveoartikliks, ulatudes kuni 24,2 protsendini kogu ekspordist. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne […]

Lina on Eestis kasvatatud juba üle 3000 aasta, kuid aktiivne linakaubandus algas meie aladel alles 18. sajandi teisel poolel. Linakasvatuse ja -müügi kõrgaeg saabus aga veel sajand hiljem, rahvusliku ärkamise perioodil, mil siniste õitega linapõld oli juba igas suuremas talus. Osa saagist kasutati oma pere rõivaste tarbeks, osa aga müüdi kokkuostjatele. Raha, mis müügist saadi, […]

Tikutööstuse edu ja rahvusvahelist tunnustust nautinud Eduard Pohl otsustas äritegevust laiendada. Tulihingelise Viljandimaa patrioodina oli ta ka aktiivne ühiskondliku elu eestvedaja ja toetaja, osaledes ise pea kõigil olulisematel suurüritusel. Tänaseni tegutseva kultuuriseltsi „Koit“ eesseisuse juhina, mille kooris ta lauljana oli alustanud, olevat mees kaasa löönud ka seltsi tunnuslaulu „Koit“ loomisel. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. […]

Tikutööstus oli Viljandi linna üheks suurimaks tööandjaks rohkem kui sada aastat. Juba 19. sajandi lõpul alguse saanud tikkude valmistamine sai tõelise hoo sisse 1904. aastal, kui kohalik ärimees Eduard Pohl rentis soise krundi raudteejaama lähistel ja rajas sinna omaaegse tipptehnoloogiaga sisustatud vabriku, millele pani mütoloogilise tulilinnu järgi nimeks „Phönix“. Fööniksile sarnaselt ere, aga kiire ja […]

Oskar Kersoni ettevõte alustas tülidega, kuid sai vaatamata sellele hea hoo sisse. Kogenud diplomaadina laskis ta kohalikel pahameeletormidel vaibuda ja panustas ekspordile, sest nõudmine kaseiini järele oli 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul kogu maailmas suur. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur–kuraator Anne Ruussaar. Kohalik turg Eesti suurimaks kaseiinitöötlejaks kujunes 1920. aastate lõpul mitme väiketöökoja liitmisel asutatud […]

Kaseiinitootja Oskar Kerson oli iseseisva Eesti esimese põlvkonna üks väljapaistvamaid tööstureid, kes saavutas nii jõukuse kui ühiskondliku staatuse suuresti tänu oma töökusele, heale haridusele ja erakordsele nutikusele. Mõte valmistada piimavalgu baasil kaseiini ehk kunstsarve, mida 20. sajandi esimesel poolel kasutati plastiku valmistamiseks, oli julge ja uuenduslik ning tegi Oskar Kersoni kiiresti väga rikkaks. Kirjutab ajaloomuuseumi […]

Šoti- ja Inglismaa ehitusmeistrite vennaskondadest 18. sajandi alguseks välja kujunenud vaimse ehitustööga tegelev vabamüürlus ehk massoonlus (ingl k freemasonry, pr k franc-maçonnerie, sks k Freimaurerei) on üks maailma vanimatest järjepidevalt tegutsenud ilmalikest organisatsioonidest. Tänapäeval on ühendusel umbes neli ja pool miljonit liiget üle maailma, neist enam kui 800 on eestlased. Kes aga on need salapärased, […]

Krulli nimega seonduvad võimsad auruvedurid ja keerukas tehnika, aga ka radiaatorid, tänavavalgustid, küttekatlad, piirdeaiad ja palju muudki. Legendaarse metalli- ja masinatööstuse ajalugu, mis tõusude ja mõõnadega tegutseb tänaseni, on sama kirev kui toodang. Oma pika tegutsemisaja jooksul on ettevõte nautinud ostjaskonna ja võimulolijate soosingut, kuid elanud üle ka arvukaid streike ning üldsuse hukkamõistu, lisaks on […]

Oktoober on rahvakalendris viinakuu. Selleks ajaks olid sügisesed põllutööd lõppenud ja algas traditsiooniline piirituseajamine. Üheaegselt viina tulusa valmistamisega algas mõisates ka õllekeetmise aeg. Kihisev ja oluliselt väiksemate „kraadidega“ õlu küll Venemaale müüdud kangema kraamiga võrreldavat kasumit ei toonud, kuid oma lauale ning ümbruskonna kõrtsidele kõlbas see siiski. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. Väikese viina- […]

Kuidas on omavahel seotud allveelaevad, sukad ja õlu? See kõlab kui peaauhinda väärt küsimus mälumängus, kuid ometi on vastus lihtne. Neid kõiki on toodetud ühes ja samas hoones Noblessneri kvartalis. Kuid seal on tehtud muudki, näiteks peetud suurejoonelisi tööstusnäitusi ja remonditud laevu. Tõsi, kõik see on toimunud erinevatel aegadel, kuid miks on siiski valituks osutunud just see rohmakas majamürakas? Vastus peitub meie heitlikus ajaloos, mille äärmuslikud keerdkäigud on ehitise saatust kujundanud. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.

Kopli poolsaar oli 19. sajandi lõpul tallinlaste seas armastatud puhkealaks, kuid olukord muutus pärast Balti Puuvillavabriku valmimist aastal 1898. Suur läbimurre toimus aga aastal 1911, kui Tallinn kinnitati Vene impeeriumi uueks mereväravaks ja aasta hiljem alustati kolme suure laevatehase ehitamist. Esimesena alustati 1912. aasta mais Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsile kuuluva kompleksi rajamist. Vene-Balti suurtööstuse […]

Tänase Tallinna hinnalisemateks elu- ja loomerajoonideks kujunenud Kalamaja ning Kopli olid veel üsna hiljuti kriminogeensed, poollagunenud puitasumite- ja suurte vanade tööstushoonetega kõrvaline kant. Kurikuulsad „Kopli-liinid“, kus tänavanimede asemel olid kasutusel numbrid, auklikud tänavad ja tegevusetult ringihulkuvad kahtlased loodrite kambad, on nüüdseks aga minevik. Mere kaldale on kerkinud uued tööstushooned ja elamud, mis arvestavad vana, rohkem […]

Legendaarses Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud nõud on varsti juba sajandi eestlaste kodusid ehtinud. Ettevõtte edulugu algas peaaegu kohe pärast asutamist ja kestis nõukogude võimu läbiviidud natsionaliseerimiseni. Okupatsiooniaastail hoiti armastatud kaubamärki kandvaid hapraid lauanõusid erilise hoolega kui sümboleid ilusast iseolemise ajast. Tänapäeval on kunagised tarbeesemed kujunenud kollektsionääride tõelisteks lemmikuteks ja ilmselt oleks Nikolai Langebraun isegi üllatunud, […]

Sooneutraalsust rõhutavas kaasaja maailmas on raske uskuda, et vähem kui sada aastat tagasi olid naiste võimalused õppida, teha karjääri või lihtsalt tööle minna oluliselt keerukamad kui praegu. Pesutööstur Anny Treier oli üks neist vähestest, kes suutis tõestada, et see siiski on võimalik. Kirjutab kunstiajaloolane Anne Ruussaar. Järvakandi suurperest pärit naise viis 1930. aastate Eesti ärieliidi […]

Ettekujutus ideaalsest ilust, nii nagu ka nõuded puhtusele, on muutunud ajast aega. Vana-Egiptuses oli kombeks end vähemalt kord päevas pesta, valitsejate paleedesse ehitati vannitoad, kirevat meiki armastasid ühtmoodi valitsejad, preestrid ja lihtrahvas. Keskajal puhtusest ei hoolitud, solk ja sodi lennutati kergekäeliselt läbi akende tänavatele, ebameeldivaid lõhnu summutati intensiivsete aroomainetega, nägu laastavaid rõugearme peideti paksu valge […]

Kuulsa rehvitööstuse rajanud prantslastest vendade Édouard ja André Michelini ettevõte sai alguse väikesest jalgrattakumme parandanud töökojast ja nutikast ideest, et velgedelt eemaldatavaid kumme on lihtsam parandada. Vastupidavamaid uusi kummisegusid katsetanud Michelinid hakkasid eemaldatavaid rehve valmistama peagi ka autodele ja firma toodang vallutas maailma. Kirjutab kunstiajaloolane Anne Ruussaar. Edu tipul Tõeline läbimurre saabus Põhjalasse koos 1930. […]

Kuulsa rehvitööstuse rajanud prantslastest vendade Édouard ja André Michelini ettevõte sai alguse väikesest jalgrattakumme parandanud töökojast ja nutikast ideest, et velgedelt eemaldatavaid kumme on lihtsam parandada. Vastupidavamaid uusi kummisegusid katsetanud Michelinid hakkasid eemaldatavaid rehve valmistama peagi ka autodele ja firma toodang vallutas maailma. Kirjutab kunstiajaloolane Anne Ruussaar. Ka Valgamaal sündinud Harry Feldmanni ettevõte alustas tagasihoidlikult. […]

Küllap mäletavad meist paljud vanavanemate poolsosinal räägitud imelugusid sellest, kuidas „Eesti ajal“ liikus pool maailma Ameerikani välja üksnes meie põlevkiviõli abil ja Eesti rammus või vallutas Euroopa toidulaudu. Need legendid sündisid nõukogudeaegse kaubanappuse tõttu, kajastades ülepaisutatult Teise maailmasõja eelset majandusõitsengut Eestis. Tegelikult oli saja aasta tagune reaalsus märksa vähem glamuurne ning ei olnud orienteeritud välisturgudele, […]

Rotermanni kvartalile, mis on tänase Tallinna linnasüdame üks omanäolisemaid paiku, pandi alus paarsada aastat tagasi. Erinevaid tööstusettevõtteid ja kaubahoove koondava asumi rajas 19. sajandi esimesel poolel Paidest pärit mütsimeister Christian Abraham Rotermann, kirjutab ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar. Linna külje all sadama vahetus läheduses asuv piirkond muutus kiiresti Tallinna üheks olulisemaks äri- ja tootmiskeskuseks. Siin tegutsenud […]

Küllap mäletavad paljud meist, kuidas marjade valmides toodi keldrist välja hoolsalt hoitud kummalised vanad klaaskaantega purgid, mis kuuma veega puhtaks uhuti ning kuhu siis emad-vanaemad tikreid, kirsse, kurke ja muid aia- ning köögivilju „vekkima“ hakkasid. Väärtuslikud purgid olid vabariigiaegsed ning salapärane sõna „vekkima“ tähendas tavalist konservi- või kompotitegu. See vahva südasuvine tegevus oli aga 1920.-1930. […]

„Meie ilmastu on võrdlemisi karm: kevad tuleb hilja, öökülmad ähvardavad mõnikord varasuvelgi, suvi on lühidavõitu nii mõnegi taime kasvamiseks või vilja küpsemiseks. Mida annab meile niisuguses olukorras tehnika?“ Nii tänapäevaselt algab 1939. aastal ilmunud A/S Järvakandi Tehased reklaamtrükis „Aiandusklaas“, kirjutab ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar. Kliima üle on Eestis nurisetud ajast aega, selle süüks aetud vilets […]

Kirkalt säravad ja kaunilt kõlisevad kristallesemed on läbi aegade olnud omamoodi staatuse ja jõukuse sümboliks. Nõukogude ajal ülimenukaks muutunud Tšehhi kristalli kõrval on unustusse vajumas tõsiasi, et lühikest aega toodeti seda luksuslikku materjali ka Eestis.Kirjutab Anne Ruussaar. Tehnoloogiliselt väga keeruka materjali valmistamiseni jõuti Johannes Lorupi klaasitööstuses pärast keerulisi katsetusi ja suuri investeeringuid välismaistest suurtööstustest palgatud […]